Pärast II maailmasõda ilmnes maailma kaubavahetuses mitmeid nähtusi, mis pole selgitatavad ka kõige täiuslikuma klassikalise teooriaga - Heckscher-Ohlini tootmistegurite teooriaga.
Klassikaliste teooriate järgi peaks suur osa maailma kaubavahetusest toimuma kapitaliküllaste arenenud tööstusriikide ja tööjõudu ning loodusressursse (sh maad) külluslikult omavate arengumaade vahel. Peaks toimuma tööstuskaupade vahetus tooraine ja põllumajandussaaduste vastu.
Tegelikkuses hakkas järsult kasvama kaubavahetus sarnase seesmise koguproduktiga riikide vahel ja sealhulgas ka kauplemine sarnaste kaupadega. Kokkuvõttes ilmnes, et töötleva tööstuse kaupadega kauplemisel klassikalised teooriad ei oma endist selgitusvõimet.
KAUBAVOOD AASTAL 2006 - arenenud riigid kauplevad suures osas omavahel (skeem WTO kodulehelt)
Klassikaliste teooriate järgi peaks suur osa maailma kaubavahetusest toimuma kapitaliküllaste arenenud tööstusriikide ja tööjõudu ning loodusressursse (sh maad) külluslikult omavate arengumaade vahel. Peaks toimuma tööstuskaupade vahetus tooraine ja põllumajandussaaduste vastu.
Tegelikkuses hakkas järsult kasvama kaubavahetus sarnase seesmise koguproduktiga riikide vahel ja sealhulgas ka kauplemine sarnaste kaupadega. Kokkuvõttes ilmnes, et töötleva tööstuse kaupadega kauplemisel klassikalised teooriad ei oma endist selgitusvõimet.
KAUBAVOOD AASTAL 2006 - arenenud riigid kauplevad suures osas omavahel (skeem WTO kodulehelt)
Erinevate kaubavahetuses ilmnenud nähtuste selgitamiseks on välja pakutud erinevaid teooriad:
1. Riikide sarnasuse teooria rõhutab nõudluse rolli tootmise ja tarbimise kujunemisel.
2. Harusisese kaubavahetuse teooria püüab selgitada seda nähtust, mida klassikaliste teooriate järgi ei tohiks üldse olemas olla - üha massilisemaks muutuvat kaubavahetust identsete või samalaadsete kaupadega.
3. Masstootmise efekti käsitlus selgitab, kuidas suur toomismaht võib ise kujuneda kaubandus-eeliseks.
4. Uue toote ja toote elutsükli teooria püüdis kokku võtta uuendustendentside leviku maailmas ja selgitada, miks paljude toodete valmistamine toodete küpsusfaasi jõudmisel paigutub ümber arengumaadesse.
5. Strateegilised teooriad püüavad, analoogiliselt merkantilismile jõuda otsusele, kuidas üks riik saaks jätta endale suurema osa kaubavahetuses tekkivast kasust.
1. Riikide sarnasuse teooria rõhutab nõudluse rolli tootmise ja tarbimise kujunemisel.
2. Harusisese kaubavahetuse teooria püüab selgitada seda nähtust, mida klassikaliste teooriate järgi ei tohiks üldse olemas olla - üha massilisemaks muutuvat kaubavahetust identsete või samalaadsete kaupadega.
3. Masstootmise efekti käsitlus selgitab, kuidas suur toomismaht võib ise kujuneda kaubandus-eeliseks.
4. Uue toote ja toote elutsükli teooria püüdis kokku võtta uuendustendentside leviku maailmas ja selgitada, miks paljude toodete valmistamine toodete küpsusfaasi jõudmisel paigutub ümber arengumaadesse.
5. Strateegilised teooriad püüavad, analoogiliselt merkantilismile jõuda otsusele, kuidas üks riik saaks jätta endale suurema osa kaubavahetuses tekkivast kasust.