Teaduslikes ja poliitilistes debattides domineerib neli strateegilist üldteooriat. Kolm esimest uurivad võimalust, kuidas saada kaubavahetusest lisatulu. Neljas tegeleb välismõjutustega.
1. Lisatulu saamisele orienteeritud poliitikad - üks riik omab turujõudu.
Kui mingi riik omab erilist positsiooni mingi kauba tarnetes (nt Saudi Araabia - nafta, Lõuna-Aafrika vabariik - teemandid), võib eksportiv riik parandada oma kauplemistingimusi, vähendades pakkumist ja saavutades seeläbi hinnatõusu. Importiv riik võib omakorda võita tagasi osa lisatulust, kehtestades kaubale imporditollid. Niisiis - monopolist maksimeerib oma kasumi enne tollimaksude kehtestamist; tollimaks aga häirib tootmise piiraja arvestusi ja vähendab loodetud kasumit.
2. Lisatulu saamisele orienteeritud poliitikad - mastaabisääst tootmises.
Teine strateegilise kaubanduse teooria hõlmab toomisharud, millele on iseloomulik masstootmise efekt - mastaabisääst. Need on tootmisharud, kus keskmine ühiku tootmiskulu alaneb tootmismahu kasvades. Siin on kõrged püsivkulud ja madalad muutuvkulud. Suured ettevõtted saavutavad eelise. Tulemuseks on kõrge tootmise kontsentratsioon ja kõrge kasuminorm. Näiteks saab tuua elektrienergia tootmise, mõnda liiki hulgikaubanduse, ajakirjanduse.
Kui haru on iseloomustatav märkimisväärse mastaabisäästuga, võib valitsus piisavalt suure koduturuga riigis anda kodustele firmadele eelise välisfirmade ees, hoides viimased koduturust eemal (seda situatsiooni iseloomustab järgmine joonis).
1. Lisatulu saamisele orienteeritud poliitikad - üks riik omab turujõudu.
Kui mingi riik omab erilist positsiooni mingi kauba tarnetes (nt Saudi Araabia - nafta, Lõuna-Aafrika vabariik - teemandid), võib eksportiv riik parandada oma kauplemistingimusi, vähendades pakkumist ja saavutades seeläbi hinnatõusu. Importiv riik võib omakorda võita tagasi osa lisatulust, kehtestades kaubale imporditollid. Niisiis - monopolist maksimeerib oma kasumi enne tollimaksude kehtestamist; tollimaks aga häirib tootmise piiraja arvestusi ja vähendab loodetud kasumit.
2. Lisatulu saamisele orienteeritud poliitikad - mastaabisääst tootmises.
Teine strateegilise kaubanduse teooria hõlmab toomisharud, millele on iseloomulik masstootmise efekt - mastaabisääst. Need on tootmisharud, kus keskmine ühiku tootmiskulu alaneb tootmismahu kasvades. Siin on kõrged püsivkulud ja madalad muutuvkulud. Suured ettevõtted saavutavad eelise. Tulemuseks on kõrge tootmise kontsentratsioon ja kõrge kasuminorm. Näiteks saab tuua elektrienergia tootmise, mõnda liiki hulgikaubanduse, ajakirjanduse.
Kui haru on iseloomustatav märkimisväärse mastaabisäästuga, võib valitsus piisavalt suure koduturuga riigis anda kodustele firmadele eelise välisfirmade ees, hoides viimased koduturust eemal (seda situatsiooni iseloomustab järgmine joonis).
Välistootja alustab konkureerimist "ülejäänud maailma" turgudel keskmiste kulude C1 juures, kuna USA tootja on tänu suurele koduturule alandanud oma keskmised kulud C2-ni. Siin saab USA tootja arvestada lisatuluga. Küll aga võib konkurentsivabal turul firma kehtestada monopoolsed hinnad ja siis tekib kahju kodumaisele tarbijale.
3. Lisatulu saamisele orienteeritud poliitikad - kogemuste/õppimise kõver.
Masstootmise efekt kirjeldab kulusid kui tootmisfunktsiooni ühe perioodi vältel. Mõnedes harudes aga vähenevad kulud protsessi kumuleerudes. Mõned empiirilised kogemused on tõestanud, et ühiku tootmiskulud alanevad regulaarselt teatud protsendi võrra kui kumulatiivne toodang kahekordistub.
Irooniline kogemuste kõvera kujutis võiks välja näha järgmine: http://www.happyemrdoctor.com/2011/05/06/the-learning-curve-of-emrs/
3. Lisatulu saamisele orienteeritud poliitikad - kogemuste/õppimise kõver.
Masstootmise efekt kirjeldab kulusid kui tootmisfunktsiooni ühe perioodi vältel. Mõnedes harudes aga vähenevad kulud protsessi kumuleerudes. Mõned empiirilised kogemused on tõestanud, et ühiku tootmiskulud alanevad regulaarselt teatud protsendi võrra kui kumulatiivne toodang kahekordistub.
Irooniline kogemuste kõvera kujutis võiks välja näha järgmine: http://www.happyemrdoctor.com/2011/05/06/the-learning-curve-of-emrs/
Kogemuste kõveral on olulisi rakendusi kaubandusteoorias. Kui riik (või firma), millel on suurim kumulatiivne tootmine antud harus, omab ka madalaimaid tootmiskulusid, siis saab suhtelist eelist ka luua, mitte ainult pärida. Suhtelise eelise loomine muutub oluliseks, kui mõningaid harusid peetakse atraktiivsemaks kui teisi. Valitsus võib aidata võtmeharudel liikuda kogemuste kõveral edasi kiiremini kui väliskonkurendid, subsideerides esialgset tootmist või võimaldades ajutist tollikaitset siseturul. Ajutine sekkumine väljendub lõpptulemusena püsivas kulueelises. Sarnaseid argumente on kasutatud erinevate tootmisharude toetamise põhjendamisel. Traditsiooniline “tärkava tootmisharu” motiiv on tihedasti seotud masstootmise efekti ja kogemuste kõvera teooriaga.
4. Väliste tulemuste teooria.
Neljas strateegilise kaubanduse mudel on seotud nn. välistulemuste loogikaga. Välised tulemused on kulud või kasu, mis ei väljendu konkreetse haru turutulemustes. Välised tulemused võivad olla positiivsed või negatiivsed. Veereostus, mille tekitab paberivabrik, on negatiivne väline tulemus. Välised tulemused võivad tingida mitteoptimaalseid lahendusi, kuna otsustaja ei tarvitse olla suuteline arvesse võtma kõiki kulusid-kasusid, mis tulenevad tema tootmisotsusest.
Paberivabriku juhtumi korral võib kasumit maksimeeriv ettevõte otsustada ületootmise kasuks, kuna ei arvesta kuludega, mida reostus tekitab allavoolu jäävates harudes. Üksik meetootja aga toodab liiga vähe, kuna ta ei arvesta kasu, mida saavad tema tegevusest lähedal paiknevate puuviljaaedade omanikud.
Paljud majandusteadlased on veendunud, et innovatsioon ja teadmised aitavad luua positiivseid väliseid tulemusi, tekitades sotsiaalset kasu, mida ei omasta innoveeriv firma. Seetõttu võivad firmad ka innovatsiooni ebapiisavalt investeerida. P. Krugman: “Oletagem, et teatud kõrgtehnoloogia sektorid loovad eeldused suureks tehnoloogiliseks ülevooluks ülejäänud majandusse. me võime seega järeldada, et nende harude edendamine kas läbi turukaitse, ekspordi subsiidiumite vms. võib tõsta riigi kui terviku heaolu.” Seda loogikat on kasutatud, õigustamaks subsiidiume ja siseturu kaitsmist paljude kõrgtehnoloogia harude puhul: sünteetiline kütus, arvutimonitorid, arvuti mälukiibid (DRAM), eritüüpi televiisorid jne.
Strateegilised kaubandusteooriad omavad teatud sarnasust merkantilismiga, mille põhitees oli teatavasti, et kaubavahetusest saab kasu vaid see riik, mis ekspordib rohkem kui impordib. Ka nende teooriate juures on olemas püüdlus jaotada kaubavahetusest tekkida võivat kasu eelistades üht riiki (kodumaad).
4. Väliste tulemuste teooria.
Neljas strateegilise kaubanduse mudel on seotud nn. välistulemuste loogikaga. Välised tulemused on kulud või kasu, mis ei väljendu konkreetse haru turutulemustes. Välised tulemused võivad olla positiivsed või negatiivsed. Veereostus, mille tekitab paberivabrik, on negatiivne väline tulemus. Välised tulemused võivad tingida mitteoptimaalseid lahendusi, kuna otsustaja ei tarvitse olla suuteline arvesse võtma kõiki kulusid-kasusid, mis tulenevad tema tootmisotsusest.
Paberivabriku juhtumi korral võib kasumit maksimeeriv ettevõte otsustada ületootmise kasuks, kuna ei arvesta kuludega, mida reostus tekitab allavoolu jäävates harudes. Üksik meetootja aga toodab liiga vähe, kuna ta ei arvesta kasu, mida saavad tema tegevusest lähedal paiknevate puuviljaaedade omanikud.
Paljud majandusteadlased on veendunud, et innovatsioon ja teadmised aitavad luua positiivseid väliseid tulemusi, tekitades sotsiaalset kasu, mida ei omasta innoveeriv firma. Seetõttu võivad firmad ka innovatsiooni ebapiisavalt investeerida. P. Krugman: “Oletagem, et teatud kõrgtehnoloogia sektorid loovad eeldused suureks tehnoloogiliseks ülevooluks ülejäänud majandusse. me võime seega järeldada, et nende harude edendamine kas läbi turukaitse, ekspordi subsiidiumite vms. võib tõsta riigi kui terviku heaolu.” Seda loogikat on kasutatud, õigustamaks subsiidiume ja siseturu kaitsmist paljude kõrgtehnoloogia harude puhul: sünteetiline kütus, arvutimonitorid, arvuti mälukiibid (DRAM), eritüüpi televiisorid jne.
Strateegilised kaubandusteooriad omavad teatud sarnasust merkantilismiga, mille põhitees oli teatavasti, et kaubavahetusest saab kasu vaid see riik, mis ekspordib rohkem kui impordib. Ka nende teooriate juures on olemas püüdlus jaotada kaubavahetusest tekkida võivat kasu eelistades üht riiki (kodumaad).