1960-ndate lõpul ilmus veel üks teooria, mis püüdis selgitada rahvusvahelise kaubanduse iseärasusi peale Teist maailmasõda. Teooria üks autoreid R. Vernon[1] koos oma kaasautoritega on rõhutanud toote tsüklit, mille individuaalsed tooted tüüpiliselt läbivad. See on midagi sarnast inimese elutsüklile. Kui toode esmakordselt juurutatakse (sünd) nõuab ta arenenud tehnoloogiat ja asi edeneb paremini, kui teda toodetakse kõrgtehnoloogiat valdaval maal ja tema esimesed
tarbijad on kõrge sissetulekuga riikides, sest enamus tõeliselt uusi kaupu on majanduslikus mõttes luksuskaubad.
[1] P. Lindert. International Economics. 1988, lk. 110
Mõne aja möödudes on toote disain ja tehnoloogia lihvitud nii, et on võimalik kulusid vähendada. Kui toode muutub standardiseerituks ja tuntuks (küpsus), on järjest vähem põhjust toota teda riigis, mille suhteliseks eeliseks on õrgtehnoloogia. Toote valmistamine hakkab “emigreeruma” teistesse riikidesse, mis on kerge vaevaga võimelised rakendama nüüd juba standardset tehnoloogiat.
Lõpuks võib tehnoloogia saada nii hästi kindlustatuks vähe oskustööd nõudvate ostetavate seadmetega, et tootmine nihkub nn. “kolmandasse maailma”, mille suhteliseks eeliseks on odav tööjõud.
Tutvuge Linderti teooria kohta käiva slaidiesitlusega ning seejärel leidke vastus alapeatüki lõppu paigutatud intrigeerivale küsimusele! Esitluse navigeerimiseks klõpsake slaidil!
tarbijad on kõrge sissetulekuga riikides, sest enamus tõeliselt uusi kaupu on majanduslikus mõttes luksuskaubad.
[1] P. Lindert. International Economics. 1988, lk. 110
Mõne aja möödudes on toote disain ja tehnoloogia lihvitud nii, et on võimalik kulusid vähendada. Kui toode muutub standardiseerituks ja tuntuks (küpsus), on järjest vähem põhjust toota teda riigis, mille suhteliseks eeliseks on õrgtehnoloogia. Toote valmistamine hakkab “emigreeruma” teistesse riikidesse, mis on kerge vaevaga võimelised rakendama nüüd juba standardset tehnoloogiat.
Lõpuks võib tehnoloogia saada nii hästi kindlustatuks vähe oskustööd nõudvate ostetavate seadmetega, et tootmine nihkub nn. “kolmandasse maailma”, mille suhteliseks eeliseks on odav tööjõud.
Tutvuge Linderti teooria kohta käiva slaidiesitlusega ning seejärel leidke vastus alapeatüki lõppu paigutatud intrigeerivale küsimusele! Esitluse navigeerimiseks klõpsake slaidil!
Nägime, et toote elutsükli teooria sobib hästi näidetega praktikast, seda nii vanade kui ka uute kaupade osas.
Tootmisharud, mis tekkisid enne Esimest maailmasõda, nagu tekstiilitööstus, nahatoodete valmistamine, kummitoodete ja paberi tootmine on suures osas paigutunud kolmandasse maailma ning prognoositavalt toodetakse valdav osa neist siin ka tulevikus.
Hilisemad uurimused kinnitavad sama tendentsi ka keemiakaupade, kontoritehnika ja pooljuhtide osas. Samal ajal pole olemas universaalset reeglit, mille järgi iga toode vältimatult peaks oma elutsükli jooksul maailmas ümber paigutuma.
Teooria autorid olid seisuskohal: "On vaid tees, mis seisab selles, et kui uuringud ja arendustegevus lakkavad olemast otsustavaks suhteliseks eeliseks, siis tootmisharu paigutub riikidesse, millel on suhteline eelis teiste sisendite osas (näiteks odav tööjõud). Nii võiks ju spekuleerida ideega, et ühel päeval muutub “kolmas maailm” tähtsaimaks autode eksportijaks maailmas, kuid tegelikult võib tema praegune ebaeelis selle toote osas isegi süveneda, kui harus tekib uus kõrgtehnoloogia läbimurre."
Teema omandatust võib kontrollida ka järgmiselt väliselt lingilt.
Palun kommenteerige tänaste majandusarengute valguses viimast seisukohta, et rida tooteid ei "migreeru" tõenäoliselt kunagi arengumaadesse. Otsige kriitilisi näiteid ja leidke põhjendusi, miks need seisukohad võivad praeguseks oma aja olla ära elanud!
Tootmisharud, mis tekkisid enne Esimest maailmasõda, nagu tekstiilitööstus, nahatoodete valmistamine, kummitoodete ja paberi tootmine on suures osas paigutunud kolmandasse maailma ning prognoositavalt toodetakse valdav osa neist siin ka tulevikus.
Hilisemad uurimused kinnitavad sama tendentsi ka keemiakaupade, kontoritehnika ja pooljuhtide osas. Samal ajal pole olemas universaalset reeglit, mille järgi iga toode vältimatult peaks oma elutsükli jooksul maailmas ümber paigutuma.
Teooria autorid olid seisuskohal: "On vaid tees, mis seisab selles, et kui uuringud ja arendustegevus lakkavad olemast otsustavaks suhteliseks eeliseks, siis tootmisharu paigutub riikidesse, millel on suhteline eelis teiste sisendite osas (näiteks odav tööjõud). Nii võiks ju spekuleerida ideega, et ühel päeval muutub “kolmas maailm” tähtsaimaks autode eksportijaks maailmas, kuid tegelikult võib tema praegune ebaeelis selle toote osas isegi süveneda, kui harus tekib uus kõrgtehnoloogia läbimurre."
Teema omandatust võib kontrollida ka järgmiselt väliselt lingilt.
Palun kommenteerige tänaste majandusarengute valguses viimast seisukohta, et rida tooteid ei "migreeru" tõenäoliselt kunagi arengumaadesse. Otsige kriitilisi näiteid ja leidke põhjendusi, miks need seisukohad võivad praeguseks oma aja olla ära elanud!