Pärast Teist maailmasõda ilmnesid maailmamajanduses kaks tendentsi, mis annavad alust kahelda
Heckscher-Ohlini teooria universaalses paikapidavuses:
1. Suur ja kasvav osa rahvusvahelisest kaubandusest langeb sarnase seesmise koguproduktiga tööstusriikidele.
Piisab kui teada, et viiekümnendate aastate alguses moodustas arenenud riikide omavaheline kaubandus 43% maailma kaubavahetuse mahust, kaheksakümnendate lõpuks oli see osa kasvanud aga üle 60%. Samal ajal on vahed arenenud riikide endi vahel tasandunud. Tekib küsimus - miks kauplevad omavahel sarnase tootmistegurite struktuuriga riigid?
2. Maailma kaubanduses kasvab pidevalt kauplemine sarnaste tööstuskaupadega.
Küsimus: miks peaks riigid selliseid kaupu omavahel üldse vahetama, kui need nõuavad sarnaseid ressursse ja tingimusi?
Tutvuge esimesele küsimusele vastuseks tekkinud riikide sarnasuse teooriaga järgmiselt slaidiesitluselt. Kaaluge mõttes, kas S. Lindeni riikide sarnasuse teesid on aktuaalsed ka tänapäeval, s.o umbes 40 aastat peale nende sõnastamist. Esitluse navigeerimiseks klõpsake slaidil!
Heckscher-Ohlini teooria universaalses paikapidavuses:
1. Suur ja kasvav osa rahvusvahelisest kaubandusest langeb sarnase seesmise koguproduktiga tööstusriikidele.
Piisab kui teada, et viiekümnendate aastate alguses moodustas arenenud riikide omavaheline kaubandus 43% maailma kaubavahetuse mahust, kaheksakümnendate lõpuks oli see osa kasvanud aga üle 60%. Samal ajal on vahed arenenud riikide endi vahel tasandunud. Tekib küsimus - miks kauplevad omavahel sarnase tootmistegurite struktuuriga riigid?
2. Maailma kaubanduses kasvab pidevalt kauplemine sarnaste tööstuskaupadega.
Küsimus: miks peaks riigid selliseid kaupu omavahel üldse vahetama, kui need nõuavad sarnaseid ressursse ja tingimusi?
Tutvuge esimesele küsimusele vastuseks tekkinud riikide sarnasuse teooriaga järgmiselt slaidiesitluselt. Kaaluge mõttes, kas S. Lindeni riikide sarnasuse teesid on aktuaalsed ka tänapäeval, s.o umbes 40 aastat peale nende sõnastamist. Esitluse navigeerimiseks klõpsake slaidil!